Kas sa süvened vestluskaaslase argumentidesse või lihtsalt ootad järgmist hingetõmbepausi, et oma mõtteid esitada? Harvard Business Review on välja toonud, et tippjuhid kulutavad ligi 80% oma ajast suhtlemisele, kuid vaid väike osa neist on saanud ettevalmistuse oskuslikuks kuulamiseks. Ometi on just kuulamine see, mis muudab enim otsuste kvaliteeti.

Eesti ärikultuuris on sageli kombeks kiire reageerimise nimel üksteisele vahele segada. Teeme seda parimate kavatsustega – soovime näida proaktiivsed ja kaasamõtlevad. Paraku on selle mündi varjukülg kiiresti käivituv emotsionaalsus ja pinnapealne otsustamine. Kui me ei anna mõttele aega lõpuni väljenduda, jäävad parimad lahendused sageli sündimata. Google'i kuulus "Project Aristotle" uuring kinnitas, et meeskonna edukuse alus on psühholoogiline turvatunne, mis tekib just siis, kui kõigil liikmetel on võrdne võimalus rääkida ja neid kuulatakse katkestamata.

Me peame mõistma, et vahele segamine ei ole kõigile pelgalt "tempokas arutelu". Osa inimesi (mõnes teises kultuuris enamik inimesi) ei julgegi sõna võtta, kui nad teavad, et neile jõuliselt vahele segatakse. Nende loomuses ei ole võitluslikult endale eetriaega nõuda ning nii jäävadki paljud säravad ideed jagamata pelgalt seetõttu, et koosolekul valitseb "kõige kõvema hääle" reegel. Dr. Julian Treasure, tuntud heliekspert ja TED-kõneleja, rõhutab, et teadlik kuulamine loob ruumi mõistmiseks, samas kui pidev katkestamine tekitab vaid müra.

Uuringud kinnitavad, et võti asjalikumate otsuste tegemiseks peitub just eesmärgistatud aruteludes. Kui me talitseme oma soovi pidevalt vahele torgata, julgeb kolleeg oma mõtted põhjalikumalt lahti rääkida, mis omakorda vähendab vääritimõistmist ja hilisemat ületööd. Sageli segatakse teineteisele vahele hirmus, et oluline punkt läheb meelest ära. See hirm on aga asjatu – märkmete tegemine koosoleku käigus aitab fookust hoida ja tagab, et ükski tekkinud mõte ei unune siis, kui järgmine kord sõna võtad. Proovige järgmisel kohtumisel teadlikult oodata kolm sekundit pärast teise lõpetamist – tulemused võivad teid üllatada.

Kokkuvõttes on kuulamisoskuse arendamine investeering, mis tasub end mitmekordselt ära. See parandab mitte ainult individuaalset suhtlemist, vaid tõstab ka kogu organisatsiooni efektiivsust ja tulemuslikkust. Seega tasub võtta aega, et kuulata teisi tähelepanelikult ja struktuurselt – see võib olla võtmetegur edu saavutamisel.

Margo Loor
Juhtivkoolitaja ja moderaator

Margo Loor on SpeakSmarti juhtivkoolitaja ja moderaator ning ühtlasi Äripäeva ja Personaliuudised.ee "Aasta koolitaja 2021". Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Ta on Eesti kõige kogenum mõtlemis-, kõne- ja väitlusoskuste koolitaja. Alates 1998. aastast on ta läbi viinud argumentidel põhineva veenmise, arutelu ja otsustamise koolitusi täiskasvanutele ning juhtinud diskussioone seminaridel ja konverentsidel ning töötanud lektorina Tallinna Ülikoolis. Margo on nõustanud mitmete välisriikide väitlusprogrammide käivitamist ja arendamist ning töötanud koolitajana rahvusvahelisel tasemel.

SpeakSmart on Eesti juhtiv argumenteeritud suhtlemisoskuste koolitus- ja konsultatsioonifirma, mille missioon on aidata inimestel ja tiimidel efektiivselt suhelda, argumenteeritult mõelda, oma seisukohti väljendada ja otsustada. Ettevõte on kaheksateistkümne tegevusaasta jooksul koolitanud üle 22 000 inimese.