Kui küsid endalt juhina, miks Sinu tiimis kipuvad otsused kiirustatult sündima või miks hiljem ilmneb, et tulemuseks oli kulukas juhtimisviga, tasub vaadata otsustusprotsessi algusesse.

Vahelesegamine viib arusaamatusteni

Kuulamisoskuse puudumine võib ettevõtetele kalliks maksma minna. Uuringud näitavad, et kuni 50% koosolekuaegadest on ebaefektiivsed, kuna osalejad ei kuula teineteist piisavalt tähelepanelikult (Forbes).  See toob kaasa olukorra, kus vestlused liiguvad edasi enne, kui probleemi olemus on täielikult mõistetud.

Koosolekud on osa igapäevasest tööelust, kuid mõnikord muutuvad need ajakulukaks vestlusteks, millel puudub fookus või selge tulemus. Hästi juhitud koosolek on aga tööriist, mis viib meeskonna edasi – aitab otsustada, lahendada, jagada ja kokku leppida. Selleks, et koosolek oleks eesmärgipärane, algab kõik korraldajast. Just korraldaja rollis saab kõige rohkem ära teha, et arutelud oleksid sisukad, selged ja tulemuslikud.

Argumenteeritud suhtluse nurgakiviks on oma seisukohtade põhjendamine nii loogiliselt kui tõestusmaterjaliga. Kui näidete tõesuse kindlaksmääramine peaks olema lihtne – mingi fakt kas on tõene või ei ole – siis loogika paikapidavusega võib asi olla keerulisem.

Aeg-ajalt võib igaüks meist tunda, et ta soovib enda töös teha midagi teisiti. Olla julgem esineja, argumenteeritum juht, teha midagi teistmoodi. Isegi kui selleks õnnestub varuda piisavalt julgust, uusi teadmisi või oskusi, võib muutuse katsetamine lõppeda tiimiliikmete reaktsiooni peale kiire piinlikkusega, suunates muutujat tagasi vanasse rütmi. Nii juhtus ühes minu tiimis, kus ühe kolleegi katse juhtida koosolekut sisukamalt viis küsimuseni tema joobeastme kohta. Pakun argumenteerimisoskuse näitel välja neli asja, millega muutuse ettevõtmisel töökollektiivis arvestada.