Kuidas argumenteerimine koostööd võimaldab
Mis võiks olla diagnoos, kui koostöö kolleegidega paistab pidevalt rappa jooksvat? Muidugi on võimalusi palju ja väga erinevaid, kuid üks oluline tegur, mis ühist tegutsemist takistab, on ebaselge suhtlus. Kui mõtteid või ootusi ei kommunikeerita selgelt, tulenevad sellest nii otsesed kui kaudsed kahjud kogu kollektiivi töövõimele. Õnneks aitab selle häda vastu argumenteeritud suhtlemisoskus.
Millised on kahjud, mida kehv suhtlus endaga võib kaasa tuua?
Otsene kahju seisneb lihtsas tööefektiivsuse languses. Võtame näiteks olukorra, kus töötajale antakse ülesanne, mille täitmine võtab terve päeva. Tähtajaks saab seatud “võimalikult ruttu”, ilma täpsustamata, miks või millise ajaraami sees. Selline ülesanne võib saada tehtud sama päeva lõpuks, kui töötajale jääb mulje, et “võimalikult ruttu” hõlmab endas ka vaikimisi eeldust, et kõik teised asjad on nüüd vähem prioriteetsed. Kuid seda sõnapaari võiks ju ka mõista selliselt, et antud ülesande kallale tuleks asuda esimesel vabal hetkel, seega siis, kui kõik pooleliolev on eelnevalt lõpule viidud.
"Ebamäärane kommunikatsioon võib jätta välja liiga palju vajalikku infot, mis on oluline selleks, et mõista, mida täpselt öelda taheti."
Kaudsem kahju seisneb viisis, kuidas korduvad vääritimõistmised võivad lõpuks viia pingeteni kollektiivis. Sageli juhtub, et inimene ei märka oma sõnumiselgust. Iseenda sõnumist on alati lihtsam aru saada, omades vahetut ligipääsu oma mõtetele. Sealjuures tasub meeles pidada, et teised seda ligipääsu ei oma. Keelelise suhtlusega pole üldjuhul võimalik oma mõtteid nii täpselt edasi anda, nagu need meie peas eksisteerivad. Igasugune suhtlus teise inimesega hõlmab endas teataval määral mõtete ümber tõlkimist sõnadeks, mille käigus läheb osa infost kaduma. Kõik see tähendab, et kui inimeste vahel tekib korduvalt arusaamatusi, kiputakse vähemalt mingil määral pidama seda teise osapoole süüks. See omakorda loob viljaka pinnase konfliktideks, mille tulemusel kannatab kogu tiimi töökeskkond.
Kuidas argumenteeritud suhtlemine neid probleeme lahendab?
Argumenteeritud suhtlus hõlmab endas muuhulgas kahte olulist juhtmõtet. Esiteks, oma mõtteid peaks alati olema valmis rahulikult ja ratsionaalselt põhjendama, lisades loogilisi selgitusi ja tuues oma seisukohtade tõestuseks näiteid. See aitab kuulajal paremini aru saada, mida seisukoht endast kujutab ja miks seda sellisena esitletakse. Selged ja loogilised põhjendused aitavad lahutada sõnumit emotsioonidest, pakkudes ratsionaalse tooni. See omakorda aitab vähendada tõenäosust, et konstruktiivset kriitikat peetakse isiklikuks rünnakuks.
Teiseks, argumenteerimine suunab keskenduma kõige olulisemale. Selle kaudu saab muuta nähtavaks sõnumid, otsused või ettepanekud, mis muidu võivad jääda varjatuks ja ebaselgeks. “Võimalikult ruttu” on tähtajana liialt läbipaistmatu, et olla tegelikult kasulik. “Võimalikult ruttu, sest me peame selle edasi saatma hiljemalt järgmise nädala esmaspäevaks” on juba oluliselt parem, sest annab selgema ajaraami ning põhjuse selle taga.
Kuna toimiv suhtlus on koostöö lahutamatu osa, on suhtlusprobleemid universaalselt halvad, olenemata, millises kollektiivis need tekivad. Argumenteeritus on miski, mis aitab väga suurt osa levinud suhtlusprobleemidest ennetada või lahendada.
Oskar Samuel RebaneKoolitaja ja moderaator
SpeakSmart
Oskar on väitluse ja seeläbi ka aktiivse avaliku esinemisega tegelenud viimased 10 aastat, mille käigus korduvalt tulnud Eesti meistriks erinevates kategooriates. Viimastel aastatel on ta liikunud edasi kohtuniku ja koolitaja rolli ning vedanud erinevates organisatsioonides väitlus- ja avaliku esinemise klubisid.