Hea arutelukultuur põhineb arusaamisel. Mitte ainult arusaamisel sellest, mida Sa arvad, vaid eelkõige arusaamisel sellest, miks Sa nii arvad. Inimeste rahulik üksteisemõistmine keerleb ümber miks-küsimuse.

Democracy is impossible without reasoned discussion
/Please scroll down for english/
***
Mõisted nagu “tõejärgsus” ja “valefakt” on saanud osaks igapäevasest keelekasutusest. Kuidas tugevate argumentide ja sisuka arutelu abil demokraatiat tugevada? Mõtteid jagas Eesti Väitlussetltsi asutajaliige ning SpeakSmart juhtivkoolitaja ja arendusjuht Margo Loor.

Чтобы дискуссия продвигалась вперед, важно задавать правильные вопросы – так свой вклад в интересную и результативную дискуссию может внести не только ее модератор, но и каждый участник. Наш тренер Владислав Лушин разбирает 5 типов вопросов, продвигающих дискуссию вперед, в блоге Фестиваля мнений.

*
Eestikeelne kokkuvõte: Et arutelu liiguks edasi, on oluline küsida õigeid küsimusi – nii saab huvitavasse ja tulemuslikku arutelusse panustada mitte ainult selle moderaator, vaid ka iga osaleja. Meie koolitaja Vladislav Lušin analüüsib 5 erinevat arutelu edasiviiva küsimuse tunnust.

Hea arutelu aluseks on koostöö, kus oma roll on osalejal, arutelujuhil kui ka kuulajal. Hea arutelu tunnuseks on kaasatud publik – nii passiivses kui aktiivses vormis. Seda mitte ainult sellepärast, et igaüks end hästi tunneks, vaid selleks, et arutelu publiku tähelepanekute ning ideede kaudu võimalikult palju areneda saaks. Küsimuste küsimine on hea viis, kuidas kuulaja saab arutelul kaasas olla, kirjutab SpeakSmarti arutelujuht Kristin Parts.

Arvamusfestival on koht arutlemiseks. Igasuguse arutlemise eelduseks on oskus ja valmisolek kuulata ning tahe mõista. Kummalisel kombel aga näib, et kuulamine on veel keerulisem kui kõnelemine (ja hästi kõnelemine on päris keeruline), kirjutab arutelujuhtide koolitaja Marleen Pedjasaar SpeakSmartist.