1.     Ole valmis vastureaktsiooniks

Töökeskkonnas seisame pidevalt silmitsi probleemide lahendamisega. Hea ja tõhus tiim koosneb inimestest, kes töötavad sarnaste mustrite järgi ja on etteaimatavad. Veel enam, inimaju fookus on evolutsioonilistel põhjustel pidevalt keskkonna seiramisel, muutuste märkamisel ja nende ohtlikkuse hindamisel. Muutus harjumuspärases suhtluses võib tekitada teistes kiireid reaktsioone: kahtlusi ja isegi skeptitsismi – isegi kui see tundub sulle täiesti loogiline ja kasulik.

2.     Vastureaktsioonide ampluaa: viha, huumor, sabotaaž

Muutustele reageerivad inimesed tihti esimesena automaatselt. Kui mõtleme elu tähtsatele vestlustele, näiteks partneri või ülemusega, panustame nendesse sageli oma aega ja tähelepanu, et olla kindlad, kuidas me enda mõtteid esitame. Kontrastina oleme tööl sageli teatavas mõttes autopiloodil, hoides enda tähelepanu vaid kõige keerukamatel aspektidel. See tähendab, et muutust ettevõttev kolleeg võib kaela saada automaatsed ja seetõttu mitte elegantsed reaktsioonid.

Kolleegid võivad naljatada, küsida kahtlustavaid küsimusi või sind lihtsalt ignoreerida. Oluline on mõista, et need reaktsioonid ei ole isiklikud, vaid pigem viis, kuidas me kõik harjumuspärasele muudatusele reageerime. Seetõttu on muutuse tegemiseks vajalik mitte ainult uus käitumisviis, vaid üleminekuperioodil ka veidi rohkem kindlameelsust ja kannatlikkust.

3.     Kohanda muutust

Igasuguse käitumise muutmisel oleme senini olnud pikalt harjunud tegema asju ühtemoodi. Uut käitumist rakendades ei pruugi meil seetõttu olla kohe piisavalt nüansirohket arusaama, kuidas uut oskust paindlikult rakendada.  

Näiteks harjutades julgemalt argumenteerimist võime esialgu sattuda väitlema liiga agressiivselt, sagedasti või ebasobivates olukordades. Muutusega veidi harjunud kolleegid võivad nendel hetkedel olla olla heaks lakmuspaberiks ja tagasiside allikaks.

4. Tunnusta ja märka enda muutuse väärtust

Enamasti soovivad inimesed tööl midagi teisiti teha väga legitiimsetel põhjustel. Näiteks julgem argumenteerimine koosolekutel võib olla kasulik nii individuaalsele karjäärile kui aidata kaasa näiteks osakonna strateegiale või kliendisuhetele. Eduka muutuse nägemine võib aga panna ka kolleegid muutuse peale mõtlema, mitte alati aga eeskuju suhtes positiivselt.

Mõne inimese jaoks on lihtsam viis muutumist vältida, halvustades muutust. Olles suunanäitaja positsioonis, on seetõttu oluline enda käitumist jõustada. Kõige lihtsam viis selle tegemiseks on enda uut harjumust ja selle mõju märgata ning end selle eest pidevalt tunnustada. Näiteks igapäevaselt või -nädalaselt hästi tehtud asjade üles märkimine on head viisid muutuse alalhoidmiseks.

Uute tööharjumuste loomine võtab aega ja julgust

Enda tööharjumuste muutmine võib olla väärtuslik, ent sellegipoolest raske. Muutused võivad teistes tiimiliikmetes tekitada esialgu kahtlusi ja skeptitsismi ja tuua automaatsete vastureaktsioonidena kaasa nii ignoreerimist kui ülereageerimist. 

Ise uut käitumist harjutades võib olla tarvis käitumist reaalsusega kohandada, kuna meie algne tunnetus käitumusest võib olla lihtsustatud ja paindumatu. Muutuse alalhoidmiseks on oluline olla enesesõbralik ja end muutuse ettevõtmise eest tunnustada ning selle positiivset mõju pidevalt märgata.

Kõige toredam on mõne aja pärast avastada, et uus käitumine on muutunud normiks ja seetõttu kordi lihtsamaks ja harjumuspäraseks. Milliseid muutusi sina ette võtta soovid?

Anna Karolin
SpeakSmarti koolitaja ja moderaator

SpeakSmart on Eesti juhtiv argumenteeritud suhtlemisoskuste koolitus- ja konsultatsioonifirma, mille missioon on aidata inimestel ja tiimidel efektiivselt suhelda, argumenteeritult mõelda, oma seisukohti väljendada ja otsustada. Ettevõte on kaheksateistkümne tegevusaasta jooksul koolitanud üle 22 000 inimese.