Põhiteemad ja punktid:

1. Argumenteerimisoskuste areng:

   • Margo Loor hakkas oma argumenteerimisoskusi arendama keskkoolis võistlusliku akadeemilise väitluse kaudu. Aja jooksul hakkas ta teisi treenima ja asutas SpeakSmarti - ettevõtte, mis pakub argumenteerimisoskuste koolitust juhtidele ja spetsialistidele.

2. Argumenteerimise areng Eestis:

   • 1990ndatel ei olnud sõna "argument" Eestis laialt kasutusel, välja arvatud näiteks õigusteaduses või filosoofias. Tänaseks on see muutunud tavapäraseks ning inimesed mõistavad üha enam argumenteerimise tähtsust erinevates valdkondades, sealhulgas spordis ja poliitikas.

3. Argumenteerimine poliitikas:

   • Loor rõhutab, et kuigi Eesti poliitikas esineb emotsionaalseid väljaütlemisi ja agressiivset käitumist,  on üldine argumenteerimise tase siiski paranenud. Sellised väljaütlemised tunduvad lihtsalt rohkem silma paistvat tänu meedia suuremale kajastusele ja avalikkuse suurenenud huvile poliitika vastu.

4. Ratsionaalne vs emotsionaalne argumenteerimine:

   • Üks suurimaid väljakutseid argumenteerimises on olukorrad, kus vastaspool ei ole ratsionaalsetest argumentidest huvitatud. Loor rõhutab tasakaalu leidmise olulisust ratsionaalse ja emotsionaalse suhtlemise vahel, kuna emotsionaalsed tegurid mängivad suhetes suurt rolli.

5. Argumenteerimise praktiline rakendamine:

   • Loor soovitab ettevõtluse või hierarhiliste struktuuride kontekstis keskenduda parimatele argumentidele, mitte inimeste positsioonidele. Otsused peaksid põhinema sisulisel tugevusel, mitte sellel, kes neid esitab.

6. Veenvuse väljakutsed:

   • Kui vastaspool on oma seisukohtades kindlalt kinni (metafooriliselt "kaevikus"), soovitab Loor kasutada aktiivset kuulamist, et näidata, et nende mured on ära kuulatud. See aitab tihti diskussiooni edasi viia ka keerulistes olukordades.

7. Argumenteerimisoskus on õpitav:

   • Loor rõhutab, et argumenteerimisoskus on õpitav kõigile, sõltumata isiksuse tüübist. Isegi introverdid või need, kes pelgavad avalikku esinemist, võivad oma argumenteerimisoskusi arendada kirjalikult või privaatsetes vestlustes enne suurematesse gruppidesse astumist.

8. Kultuurilised ja juhtimisstiili erinevused:

   • Vestlus puudutab ka seda, kuidas argumenteerimist erinevates kultuurides praktiseeritakse. Näiteks märgivad Eesti juhid, kes töötavad Skandinaavias või Euroopa Liidus, et seal on otsuste tegemisel suurem rõhk põhjalikul argumenteerimisel, mis erineb kiirest tempost Eesti ettevõtluses.

Olulised mõtted:

• Argumenteerimisoskust saab õppida: Sõltumata taustast või iseloomust on argumenteerimine oskus, mida saab arendada.
• Tasakaalusta emotsionaalne ja ratsionaalne lähenemine: Tõhus suhtlus nõuab nii ratsionaalse kui ka emotsionaalse poole mõistmist ja arvestamist.
• Juhtimine ja argumenteerimine: Juhid peaksid soodustama avatud arutelusid, kus otsused tehakse parimate argumentide alusel, mitte positsiooni või võimu järgi.
• Kultuuriline teadlikkus argumenteerimises: Erinevad kultuurid ja organisatsioonid lähenevad argumenteerimisele erinevalt, ning teadlikkus neist erinevustest aitab tõhusamalt tegutseda.