Argumenteeritult väljendumine tähendab, et lisaks väitele (nt „ettevõte peaks võtma kasutusele veebipõhise lahenduse klientide registreerimiseks, kuna see hoiaks kulusid kokku“) tuuakse väite toetamiseks välja ka selgitus ja tõestus ning luuakse laiem kontekst. Selgitus aitab kuulajal täpsemalt mõista, mida kõneleja silmas peab – veebipõhise registreerimislahenduse näite puhul tuleks avada, kuidas täpselt tooks lahendus kaasa kulude kokkuhoiu. Näiteks võib selgitada, kuidas varasemalt kulus klienditoel omajagu aega telefonikõnede pinnalt andmete sisestamisele, kuid uus süsteem võimaldab inimestel otse ja ise vajalikud andmed sisestada, säästes nii klienditoe aega ja seeläbi ka ettevõtte raha.


Tõestus on midagi, mis näitab, et väide on tõene, kuid pärineb väljastpoolt kõneleja enda mõttemaailma või arutluskäiku. Sageli on tõestuseks uuringud, analoogiad, erinevad näited sarnastest praktikatest. Meie näite puhul sobiks tõestuseks hästi arvutuskäik, mis illustreeriks, kuidas ja millisel määral hoiaks uus veebipõhine lahendus kulusid kokku. Viimaseks osaks hea argumendi juures on järeldus – järeldus asetab argumendi konteksti ning toob kuulaja jaoks välja, miks arutluse all olev teema üldse tähtis on. Meie näite puhul võiks järeldus avada, miks on kulude kokkuhoid oluline, nt tuues välja, et ettevõtte tulud on ühel või teisel põhjusel vähenenud. Miks on hea, kui inimesed oskavad ja julgevad argumenteeritult väljenduda? Koolituste, konsultatsioonide ja niisama arutelude käigus on välja tulnud mitmeid põhjuseid ja praktilist kasu. Esiteks – argumenteerides tõuseb otsuste kvaliteet, kuivõrd inimesed on nii enda kui teiste ideed põhjalikumalt läbi mõelnud ja analüüsinud. Teiseks – argumenteeritult suhtlemine toob kaasa olulise ajavõidu, kuna vähem tekib vääriti mõistmisi. Kohe selgelt väljendudes saab suhtluspartner lähteülesande dešifreerimise asemel asuda kiirelt tegutsema. Kolmandaks – argumenteeritud suhtlemine aitab maandada pingeid, ennetada konflikte ning võtta kolleegide ja koostööpartnerite seisukohtasid ning otsuseid vähem isiklikult. Kui lisaks väitele on avatud ka arutluskäik ning kui nii seisukoha esitaja kui vestluspartnerid oskavad ja tahavad suunata arutelu eemale liigsest emotsionaalsusest või isiklikest rünnakutest, on arutelu lõpptulem kõigile selgem ning vastuvõetavam, isegi juhul kui see erineb ühe või teise osaleja isiklikest seisukohtadest. Põhjuseid, miks argumenteerimisoskused kasulikud on ja miks neid õppida ja arendada tasub, on muidugi veel kümneid, millest kõiki ei ole siin ruumi loetleda. Mõned vihjed aga võib lisaks anda – näiteks on hea argumenteerimisoskuse lahutamatuks osaks hea kuulamisoskus, osav argumenteerija ei lase end eksitada demagoogial ning oskab küsida täpseid ja teravaid küsimusi. Kõik need oskused on õpitavad. Et argumenteeritud suhtlemisest oleks teie ettevõttes või asutuses kasu maksimaalselt, tasub neid oskusi lihvida terve kollektiiviga.

Vaata võimalusi, kuidas enda tööalast argumenteerimisoskust parandada meie koolituskalendrist või uuri võimalusi terve oma meeskonna oskuste arendamiseks.